Kunstnik
Sündinud koht: Pariis, Prantsusmaa
Félix Nadar: Fotograafia uuarlugeja
Varajane elu ja algused
Sündinud: Gaspard-Félix Tournachon 5. aprillil 1820 Pariisis (kuigi mõned allikad viitavad Lyonile).
Tema isa, Victor Tournachon, oli trükkija ja raamatukaupleja.
Algul õppis ta meditsiini, kuid pidi pärast isa surma finantsiline puudus selle abandeerima.
Nadar, nagu ta hiljem tuntuks sai, alustas oma karjääri karikaturisti ja romaanikuna, kirjutades erinevatele ajakirjadele.
Karikatuurist fotograafia vastu
Alustas fotograafia eksperimentidega umbes 1853. aastal.
Avas oma esimese fotostüüdi 1854. aastal aadressil 113 rue St. Lazare, liigudes hiljem 1860. aastal Boulevard des Capucinesile nr 35.
Saavutas kiiresti tunnust oma lummavate ja psühholoogiliselt sügavate portretemid eest.
Traditsioonide eiramine: Nadar vältis portretistees tavalistest luksuslikest taustadest, eelistades loomulikku valgust ja keskendumist modelis asuvale isikupärale.
Lennufotograafia uuendused
1858. aastal sai Nadar esimeseks inimeseks, kes tegi õhus fotograafiaid kasutades õhumulle.
Ta ületas tehnilised väljakutsed, mis olid seotud fotoplaatide arendamisega suure kõrguse korral, leiutades oma õhumulle korvimide jaoks gaasikindla puuvillase katuse.
Oli samuti fotograafia kunstilise valgustuse uuendaja, eriti Pariisi katakombides.
Le Géant: Tellis 1863. aastal massiivse õhumulle ehitamise nimega „Le Géant“ (Hiibs), mis inspireeris Jules Vernet teost Viis nädalat õhumulles.
Suured saavutused ja mõjud
Portretistamine: Fotografeeris arvukalt silmapaistvaid isikuid, sealhulgas Victor Hugo, Charles Baudelaire, Sarah Bernhardt ja Gustave Courbet.
Loomis maailma esimese õhupostite teenuse Pariisi piiramine (1870-71) ajal, kasutades selleks õhumulle lendu.
Juhistas 1874. aastal oma stüüdis esimeset impressionistlikku ekspositsiooni, pakkudes kriitilise platvormi uutele kunstnikele.
Avaldas 1886. aastal seda, mida peetakse esimeseks fotovastuseks, kus kaasnes keemik Michel Eugène Chevreul.
Hiline elu ja pärand
Ühendas oma stüüdi Marseillega aastatel 1895 kuni 1909.
Suri 20. märtsil 1910 Pariisis ning on mattunud Père Lachaise kalmistule.
Tema poeg Paul Nadar jätkas pärast surmli stüüdi tegevust.
Quand j’étais photographe: Avaldas mälestusteksti, mis peegeldab tema elu ja tööd, pakkudes väärtuslikku vaadet 19. sajandi fotograafiale.
Ajalooline tähendus: Nadari innovatiivsed tehnikad ja kunstiline visioon mõjutasid sügavalt fotograafia arengut kunstivormina. Tema portreetsed jäävad ikoonilisteks Pariisi intellektuaalse ja kunstilise ringi esitusteks.
