Kunstnik
Sündinud koht: York, Suurbritannia
Varajane elu, perekond ja haridus
Henry Scott Tuke sündis 12. juuni 1858. aastal Yorki linnas, Lawrence Streetil. Ta kasvas tuntud kväkerite perekondas, kus tema isa, Daniel Hack Tuke, töötas psühhiaatriale spetsialiseerunud arstina. Väikesest peadest saabanud Henry Scott Tuke oli kunstiga seotud kalduva tõttu suuresti julgustatud, ning juba enne ametlikku kunstikoolikategooriat hakkas tema varajane huvi joonistamise ja maaliakunstiga oma tulevikukunstniklikku teekonda kujundama.
1874. aastal viis Londoni siirdumine teda Slade'i Kunstikooli, kus ta õppis Alphonse Legros'i ja Sir Edward Poynteri juhendisel. Slade'is veedetud aeg oli tema tehnilise meisterlikkuse pideva arengu periood. 1877. aastaks oli ta võitnud stipendiumi, mis võimaldas tal jätkata õpinguid Slade'is ning viis ta lõpuks 1880. aastal reisama Itaaliasse.
Kunstiline areng Pariisis ja Itaalias
Pärast esimest õppeperioodi Londonis suunas Tuke oma teekonna Euroopa mandrile, rändades aastate 1880 ja 1881 vahel Itaalias. See õppeperiood lõi tugeva aluse, mis jäi tema kunstilisele vundamendile, enne kui ta jõudis 1881. aastal Pariisi. Ta jäi Prantsuse pealinna atmosfääri nautima kuni 1883. aastani, perioodina, mil linna vibratsioon hakkas otseselt mõjutama tema lähenemist valguse ja õuesmaalimise kunstile. Need aastad olid tema arengus olulised, eriti kuna ta õppis Prantsuse ajaloolise maali kunstniku Jean-Paul Laurensi juures.
Elades Pariisis, kohtus Tuke Jules Bastien-Lepage'iga. Just see kohtumine tõi endaga kaasas uue hoolia, mis julgustas teda viema oma maalistavuse ja harje õues, praktiseerides en plein air tehnikat. See üleminek otsese looduse kirjandamiseni muutus radikaalselt tema maailmapilti ja seda, kuidas ta jälgis ümbrivõlgust. Pariisi viibitud aeg pakkus talle ka võimaluse kohtuda Ameerika maalari John Singer Sargentiga. Need kogemused ja Pariisi stuudioides saadud õppetundid aitkasid ta tehnikat täiendada ning süvendada tema mõistmist sellest, kuidas valgus onvuslikult ja dünaamiliselt interageerib oma objekti ja teemaga.
Elu ja töökasutus Newlynis ja Falmouthis
Pärast Prantsusiga veedetud aega suunas Henry Scott Tuke oma sammud Cornwalise rannikule, et liituda Newlyn Schooli kunstnikegruppiga. See kunstnike kogumus eelistas en plein air ehk õuesmaalimise vahetut loomulikkust, püüdes tabada ranniku atmosfääri täpselt sellis hetkes, nagu see tegelikult ilmus. Kuni 1985. aastaks oli ta oma elu ja töö lõpuks asustanud kalastanduslinn Falmouthis. Kohalik valgus ja küla traditsioonid said tema igapäevase elu kulissideks. Ta ostis isegi kalastuspaadi, mille muutis oma stuudioksi – ruumiks, kus ta saavutas vabaduse ja pääsis eemale maapõhistele stuudiopindadele ja traditsioonilistele piirangule.
Meri oli tema elus pidevalt kohal, kui on olnud alati. Falmouthis avastis ta alati nupukad ja vabad naga merebäderid – harjutuse, mida ta hoidis alles oma vanuseni. See sügav side veega ja ranniku füüsilise reaalsusega kujestas tema ümbritsevat maailma. Ta elas kalastajate keskel, hingates soolaäärset õhku ja leidides oma kunstilise rahu Cornwalise karmis, kuid võruses maastikus.
Tehnika ja kunstiline stiil
Henry Scott Tuke’i käekäsutus oli oma olemuselt kahedivisoneerlik ja täis selget eesmärki. Ta suutis ühendada impressionismi vabadad ja valgusejäetavad pintstrokesid koos akadeemilise tehnika disiplinseeritud ning struktureeritud alustaladega. See lähenemine võimaldas tal tabada måekuid, kuidas päikeseloodus puudutab naha või veepinda, ilma et tema teemede massiline vorm oleks kadunud. Ta oli figuratiivne maalari, kes mõistis inimkeha füüsilist ka weight, kuid püüdis sageli seda massilisust sulandada õuesvalguse ja atmosfääri sisse. Pariisi aastad õpetas talle en plein air ehk õuesmaalimise väärtust, mis muutus tema Cornwalli aastaid määratlevaks harjumuseks.
Tema kunstiline vaade ei piirdunud vaid linatele. Fotograafina omav otsukane mõistmine valgusest ja kompositsioonist jõudis peegelduma ka tema maalidesse. See tehniline täpsus laiunes ka tema meremaalistike töödele. Ta oli tunnustatud meremaalistik, kes suutis vangistada purjelaevade spetsiifilisi tekstuure ja laine liikumist. Olgu tema fookus olnud noore mehe anatoomias või laeva rigingu detailides, tema looming jäi alati põhjanõudeks füüsilise maailma otsesel jälglemisel.
Värvide käitlemine peegeldas sageli ranniku pidevalt muutuvat õhkk.
Ta otsis tõetunnet looduslikus valgus, töötades sageli avatud õhus, et tabada suvepärastuse eristatavat selgust. See keskendumine valgusle ja inimkehale kujunes tema peamiseks visuaalseks keeleks.
Olulised teosed ja teemad
Henry Scott Tuke pilk suunas sageli inimkeha kõige loomulikumasse olekusse. Ta veetis suure osa oma ajast alast poiste ja noorte meeste maalides, paadates nad sageli ranniku kohati karmides ja aeglaidedes maastikes. Need figuurid ei ole haraval juhul poodeludeks formaalsete portreetide jaoks; selle asemel näeme neid ujumas või kalastamas, vahel üksikuna ja vahel väikestes rühmades. Paljud neist teemad ilmavad laevadest või mööduvate rannajoonide juures, kus nende nahk püüab kinni avatud õhu valguse ning atmosfääri.
Tema tööd tabavad sageli vaikse tegevuse tunnet. Teie võite leida noore mehe keskmises ujumisliigutus või rühm meremeesi, kes puhkavad vee ääres. Fookus jääb siiski keha ja elementide vahesele interaktsioonile — soolale, päikesele ja merele. Üks tema tuntumaid maaleid, August Blue (umbes 1893–94), näitab seda valgust ja noore forma tähendusrikast uuringut viisil, mis määrkas suuri osa tema loomingulisest pärandist.
August Blue (umbes 1893–94)
The midday rest sailors yarning
Nude Boy on Rocks
Return from fishing
Kus tema teoseid täna näha saab
Tema maalide leidmiseks pööratakse sageli Londoni suuremate institutsioonide poole. Tate Gallery säilitab mitu tema teost, samas kui National Portrait Gallery koondab tema portreid. Need kolkeldid pakuvad võimalust kogeda, kuidas ta oma eripärase vaatlemise läbi tabas valguse mängu nahal ja mere pidevat liikumist.
Cornwallis on tema kohalolu tunda läbi kohalike kogumite, mis peegeldavad tema sügavat seost rannikupersegondiga. Penzances Penlee House hoiab endas teoseid, mis räägivad tema veedetud ajast selles piirkonnas. Tema kunsti saab leida ka Falmouthis asuvast Royal Cornwall Polytechnic Society kollektiivist. Need asukohad hoiab tema inimkeha ja mereluve uuringud nii lähedal neile keskkondadele, mis neid kunagi inspireerisid.
The Good Samaritan, 1879
Nude Italian Boy, 1881
The midday rest sailors yarning, 1906
July sun, 1913
Green and Gold, 1920
