Mildred Williams

Margaret Lindsay Williams: Elu portreetide maailmas

Margaret Lindsay Williams (1888–1960) oli kuulus welshi kunstnik, keda tunnustati tema erakordsete portreetide poolest, mis kujistasid Briti kuningelucu, Euroopa ning lauastunnikke ning Ameerika presidente. Kuigi tema elamajal oli kunstnik väga edukas ja tuntud, läks tema looming pärast tema surma ajastikku perioodi võõranduse ja unustuse alla, enne kui ta uuesti avastati kui 20. sajandi portretistiku oluline ja mõjukuslik tegelane.

Varane elu ja haridus

Walesas, Cardiffis sündinud Margaret Lindsay Williams oli laevakinnisvara vahendaja Samuel A. Williamsi ja škotsi pärevuse kandja Martha Margaret Lindsay'i oldest tütar. Alates üheksast aastast elas ta Barry linnas, Windsor Road'i 9. numbris, kus tema kunstiline talent hakkas üles söögema. Tema eisev nähtav kunstiline meisterlikkus kinnitas end juba varakult, kui ta pälvis 1904. aastal Cardiffi Kunstikooli kuldkelmbi. Seejärel jätkas ta oma õppimist Kensingtoni Pelham Streeti Maalimilja Koolis (1905), valmistudes suure unistusega pääseda prestiižsesse Kuninglikku Akadeemiasse.

Kuninglik akadeemia ja algmine karjäär

aastal 1906 astus Williams Kuningliku akadeemia kooli, kus ta eristus kiiresti oma erakordse talendi poolest. Tema karjääri tipppunkt saavutus aga aastal 1911, mil ta saavutas hämmastava saavutuse – võitis kuldkleepi oma teose Põgenemise linn jaoks, muutudes samal ajal nii noorema kunstnikuna kui ka esimese valesti tulijana, kes sellise kõrva eest auks sai. Saades tugi oma isalt, asustas ta samal aastal oma stuudio St John's Woodi piirkonnas, Eaton Terrace'is. See järgnes 1912. aastal reisitud stipendium, mis võimaldas tal Itaalias ja Hollandis õppida suure maestro John Singer Sargent'i juures.

Kunstiline areng ja stiil

Williamsi stiil arenes välja tema varajastest akadeemilisest harjutusest, liikudes puidu ja lineerse täpsuse juurest kohtupõlve erakordse ja isikupõjalise portreemalingu suunas. Ta suutis oma pintsliga vangutada mitte ainult portreteeritava füüsilist välimust, vaid ka nende sügavamat iseloomu ja sotsiaalilist staatust, andes igas portreeris kätte uue elu. Tema tööd on tehnika suurepärase meisterliku kontrolli näide, kus iga detail on hoolikalt läbi mõeldud ning värvide kasutus on peenelt ja harmooniliselt kohal. Kuigi ta jäi esialgu tuntuks peamiselt portreidimeisterina, siis maailmas sõja ajal ja pärast seda avas ta uusi kunstilisi horisonte, uurides religioosne teemasid ja loovikke, fantaasilisi kompositsioone, mis lisasid tema loomingule sügavust ja vabadust.

Sõjaajad ja ametlikud tellimused

Kui esimese maailmasõja koit, siis Mildred Williams püüdis aktiivselt saada ametlikuks sõjaartistiks Prantsas teenistlevas Walesi divisjonis. Vaatamata David Lloyd George'i toetusele, lükati tema palve tagasi, kuna sõjaajal kehtivad ühiskondlikud normid naiste rollide kohta olid väga piiravad. See ei takistanud teda oma kunstianu jätkamast; ta panustas illustratsioonidega prosaantoloogiasse, mis oli mõeldud Walesi trupide toetamiseks, ning hiljem võttis ta vastu suurepäraseid tellimusi, mis hõlmusid näiteks Cardiffi kuninglikku haiglasse ja Cardiffi raekoda koondavate stseenide pildistamist.

Suured saavutused ja märkimisväärsed teosed

Mildred Williams kunstiline pärand on täis suurepäraseid komandooni ja ajaloolist tähendust, mis peitub tema kõige ambitsioonilisema teose, 1918. aasta maalingu "Welsh National Service at Westminster Abbey" taga. See massiivne, 20x16 jala suuruse lauast koosneb ligikaudu 150 portreest, mis püüavad kinni ajastu väärikuse, sisaldades teiste hulgas nii kuninglikku Alexandra'd kui printsess Victoria't.

Tema meisterlikkus portretist on kinnitatud ka korduvate tellimustega kuninglikud isikud, keda ta on suure huviga portretteerinud. Tema pintslid on püüdnud kinni kuninganna Alexandra, kuninglikku Mary't ja printsess Margareti, lisaks on ta loonud vähemalt viis portreet kuninganna Elizabeth II-st.

Lisaks Euroopa aristokraatiale on tema talant ulatunud ka poliitiliste tippisikute portreteerimisele, mida tõestab 1922. aastal tehtud tellimus, millega ta loos Warren Harding presidenti peaaegu elu suuruses portree.

Tema ajalooline panus püsib ka suurepärases gruppportreelis 1933. aastal, "St Paul's Cathedral Thanksgiving Service", mis mälestab katedraali avamist ja sisaldab nii kuningas George V-d kui kuninglikku Mary'd, ühendades üles suurepärase visuaalse lugu ajast.

Hilja elu ja pärand

20. sajandit aedavates aastades jätkus Mildred Williamsi aktiivne tegevus, ning ta pidas edasasti esile tõstetükke Walesi ja Londoni mõlemast mõjukatest ning silmapaistvatest peredest tulnud tellimustele. Tema pintel puudutasid nii tööstusmogulaid kui ka riiklikke märke, luues portreid sellistest inimestest nagu Henry Ford ja maršaal Slim. Kuigi tema kunstiline panus oli oma aja jooksul austatud ja tunnustatud, vajus pärast tema surma aastal 1960 kunstiline tähelepanu ja esilepoolsus ajutiselt unustuse kadu. Siiski on tänapäevast ajast vaatates toimunud uuesti avastamine: tema talent ja panus Briti portreetidmaastikku on leidnud uue värvi, ning tema elu ja kunstilised saavutused on muutunud uue huvipointi keskpunktiks.

Mõjud

Mildred Williams’ kunstiline maailm on olnud sügavalt mõjutatud John Singer Sargenti põlvepõlveportreemalingu ja tema erakordse visuaalse keelepõdest. Tema looming on peegeldus nii Kuningalise akadeemia rangest akadeemilisest traditsioonist kui ka laiemast, elavast seosest ajastu kunstiliste suundumustega, mis püsivalt koidis tema haritud ja täpne stiil.