Katedraalkompleksi arhitektuur
Duomo siluetti määratleb selle massiivne kupool, mis on maailma suurim kunagi ehitatud mampressitud kupl. See Filippo Brunelleschi poolt projekteeritud konstruktsioon on jäänud püsivaks FIorentiini silueti mahukaks keskpunktiks. Väliseid seini kaunistavad polükroomne marmorplaadid, mis on paigutatud rohese, roosa ja valge värvi geomeetrilisteks mustanditeks. Need kivid annavad katedraali massiivsetele pindele rütmikaalse tekstuuri.
Läänefaçaad on 19. sajandi neo-gooti stiilis Emilio De Fabris loodud disain. See hilisgem müüriline lisandus pakub struktuurile visuaalset lõppetuldust, tekitades kontrastu vanemate kesiaegsete elementidega. Kompleks ulatub beyond peamisest katedraalist, sisaldades Giotto Campanile'i ja Firenze Baptisteeriumi. Need ehitised moodustavad ühtse arhitektuurse grupi Piazza del Duomo platsil.
Valo ja materjali vaheline mäng on kõige selgemalt nähtav måon, kuidas marmorpinnad päikesekuult on kätte püüdnud. Müürilise täpsus ja kupooli massiivsus peegeldavad konkreetset insinööriteadusliku ja matemaatilise tähendusega ajastuna. Välise poolkella vaatamine on kui tunnistamine erinevate ajalooliste stiilide kokkupõlvenemise kohta, alates gooti alusest kuni renessanssi kupoli ja järgneva neo-gooti façaadini.
Museo dell’Opera del Duomo kollektsioon
Muuseum toimib säilituskohana originaalteostele, mis on loodud Firenze katedraalile, Baptisteeriumile ja Giotto Campanile'ile. Selle seinade vahel resideerib ligikaudu 3000 teost, sealhulgas originaalskulptuurid, mosaiikid, vitraalaknad ja arhitektuurilised mudelid. Need esemed eemaldati sageli religioossetest hoonetest nende säilitamiseks, asendades need välisest façaadist repliikadeid. Kollektsioon koondab end paljuid olulisi kunstnikuid, nagu Arnolfo di Cambio, Donatello ja Michelangelo.
Kollektsiooni keskpunktiks on kolme originaalse pronssukese koos, mis on mõeldud Firenze katedraali Baptisteeriumile. Need uksed, mis kunagiunist Baptisteeriumi sissepääsu kaunistasid, on siin säilitatud algses seisundis. Muuseumis on ka olulisi skulptuuri- ja maaliatöid, mis peegeldavad fiorentiini pühimaid kunsti arengut keskaegast kuni renessanssi.
- Paradiisi portrid, 1425–1452 – Lorenzo Ghiberti
- Metssane Kadalind – Donatello
- Püha Mark – Donatello
Duomo kollektsiooni meistriteosed
Lorenzo Ghiberti Paradiisi portrid domineerivad ruumi; see on pronssukeste paar, mis kunagi Baptisteeriumi kaunistasid. Loetuna aastate vahel 1425–1452, pakuvad need paneelid üksikasjalikku uuringut Vana Testamente koostatud stseenidest. Pronssipinnad kannavad sajandite koormat, säilitatuna siin pärast seda, kui Baptisteeriumi kohal asendati need uuenemate uksiga.
Donatellol mõju on tsentraalselt kättesaadaval tema skulptuuride füüsilise kohalolu kaudu. Kollektsioon sisaldab tema teoseid Püha Mark ja Püha Sebastian, mis demonstreerivad sügavat inimesekuju mõistmist. Nende kõrval ilmub Metssane Kadalind lõigatud puust, teos, mis kannab eristvat, haptilisemat intensiivsust kui pronssi- või marmorpide. Need figuurid on säilinud originaalid Firenze religioossetest hoonetest.
Kollektsioon sisaldab ka hilisemate perioodide teoseid, nagu Viimane õigemõistmine (detail) autorilt Giorgio Vasari, mis ulatub umbes 1572. See teos loob sideme hilisema renessanssi ajaga, eksisteerides samades saalides kui varajased keskaegsed ja varajase renesssi aarte. Muuseum säilitab need esemed nende algses kontekstis, eemaldades need katedraalist ja Baptisteeriumist nende ellujäämise tagamiseks.
- Paradiisi portrid, 1425–1452
- Viimane õigemõistmine (detail), umbes 1572
