Camp Käsitsi õliga värvitud, pintoonide kordne jälg

Robert Van Den Hoecke elu ja karjäär

Antverpis sündinud Robert Van Den Hoecke oli mitmekülgne flaam\{a\}lane maalier, graveerija ja arhitekt. Maalier Gaspar van den Hoecke ja Margaretha Misson poeg oli tõenäoliselt oma isa õpilane ning aastal 1644–45 võeti ta Antwerpi Püha Luku gildisse meistri staadusse. Tema karjäär viis ta Antwerpist Brüsseli, kus ta astus Habsburgi Alandite kuberner, Austria ääreisvaatja Leopold Wilhelm von Austria teenistusse. Pärast ametikohta Côntroleur des fortifications pour le service de sa Maj. en Flandre saamist asus ta Bergues-Saint-Winoci, kus ta jäi elama kuni oma surmani aastal 1668.

Tema professionaalset elu iseloomustasid märkimisväärsed rollid ja kunstiline koostöö. Ta teenis ääreisvaatjana hovimaalijana ning töötas koos oma poolõigese Jan van den Hoeckega. Olles ametlikult fortifikatsioonide kontrollör, vastutas ta kogu Flandria kaitsetööde eest. Tema kunstiline pärand sisaldas:

Kunstiline stiil ja silmapaistvad teosed

Van den Hoecke tunnustati oma täpikese joonistusoskuse, peene pintlakunstilise tehnikuse ja helemate toonide eest. Teda peeti erakordse edasiveenjuja ja klaasikunstiga (still life) maalija, oskus, mis on selgelt nähtav tema koostöös Peter Snayersiga. Nendes ühistes teosedes, nagu näiteks Armentièresi piirrusaega kirjeldav sõjascene, lisas van den Hoecke kompositsiooni suuremaid figuure ja detailset klaasikunstilisi elemente, samal ajal kui Snayers kirjaldas taustal asuvaid väiksemat inimesi.

Tema maastikud sisaldasid sageli madalat horisonti ja laiast figuuride rohkust. Tema port्रेटt, mille Gonzales Coques on loonud nägemise allegoriana, kujutab teda ametlikus rollis fortifikatsioonide kontrollörina, käes maalari palett ja valmis maal sõjalagerist. Tema teosed on säilitatud erinevates avalikes muuseumides, sealhulgas Viidini Kunsthistorisches Museumis, Dunkerque'i Kunstimuuseumis ning Budapesti Fine Arts Museumis.