Pablo Picasso: Revolutsiooniline kunstnik

Pablo Ruiz y Picasso sündis 25. oktoobril 1881 Malagas, Hispaanias, näidates kunstilist talenti juba väga nooredest päevadest peale. Tema isa, José Ruiz y Blasco, oli kunstipädeja, kes pakkus oma pojale varajasi õpetust. Arvatakse, et Picasso esimesed sõnad olid „piz, piz“ – katse öelda „pliiats“. Picasso ületas kiiresti oma isa oskusi, näidates imetlustusväärset viljakust natuurilistes kujutlustes. Pärast Picasso õsis traagilist kaotust liikus perekond A Corunasse ja hiljem Barcelona. Barcelonas käibus ta Kunstikoolis, kuid kokkandus sageli traditsioonilise akadeemilise õpetusega. Ta õppis lühikia ja Madridi San Fernando Kunsta Akadeemias, kuid leidis selle piiravateva ning eelistas õppida iseseisvalt meisterlikke kunstnikke nagu Velázquez ja Goya.

Sinine periood (1901–1906)

• Picasso kunstiline teekond algas emotsioonide ja melankoolia sügavast uurimisest. Sinine periood peegeldab seda eneseanalüüsi tumedate toonide kaudu – peamiselt siniste ja rohelise kaudu –, mis edastavad vaesusest, kurbusest ja üksindusest kõlavat teemat.
• Olles mõjutatud Edvard Munchi ja Georges Roubaix' töödest, kujutas Picasso teemasid nagu kerjanikud, prostitueeritud ja muusikud ekspressiivsete pintoonidega ja vaigendatud värvidega.
• Selle perioodi märkimisväärsed teosed on „Vanem kitarimängija“ ja „La Vie“, mis demonstreerivad Picasso meisterlikku värvikasutust psühholoogilise sügavuse väljendamiseks.

Roosa periood (1904–1906)

• Roosa perioodit iseloomustab koldumine optimismi ja õrnuse suunas, märgitud sooja toonidega – roosa, oranž ja kollane –, mis tekitavad vastavalt kaastunnu ja ilu tunde.
• Picasso teemad liikusid tsirkusartistide, akrobaatide ja muusikute suunas, tabades õrgete pintoonidega graatsioosi ja liikumise hetki.
• „Saltimbanquede pere“ on näidis sellest stiililisest arengust, demonstreerides Picasso võimet ühendada realisme ekspressiivse abstraktsiooniga.

Kubism (1907–1914)

• Picasso murdilik eksperimentimine kubismiga revolutsioneeris maalidust ja skulptuurist. Tehes tihedat koostööd Georges Braque'iga, lahkastas ta traditsioonilise perspektiivi ja esituse, purustades objektid geomeetilisteks tasanditeks.
• Analüütiline kubism keskendus vormide lahtipuremisele kuupideks ja sfäärideks, reduktsiooni tehes värvipalett monokroomseteks pruunide ja hallide toonide kargusteks.
• „Les Demoiselles d’Avignon“ seisab kubismi murdiliku teosena,ชาallenge traditsioonilistelle ilu mõistele ja kujutades figuure fragmentaarsete perspektiivide kaudu.

Surrealism (1929)

• Picasso sagedus surrealismi maailma oli mõjutatud tema suhteid tollalise kunstnike ja liikumistega. 20. sajandi algus pakkus Pariisis mitmeid avantgardseid liikumisi, sealhulgas kubismist, mille Picasso koos Georges Braque'iga eestutas. Kuid just André Bretoni juhtimusega surrealistlik liikumine tõmbis Picasso tähelepanu unenäolike maailmade ja alateadvuse uurimise poole.
• Teos „Head“ kehastab seda vaimu, esitades unenäolise stsenaariumi, mis vastuarmub tavapärase esitusega. Skulptuure voidaan pidada inimfiguuride sümbolilisteks kujutlusteks, mis on moonutatud kunstniku sisemaailma peegeldamiseks.

Neile, kes soovivad uurida rohkem Picasso teoseid, on Pablo Picasso: Head saadaval TopImpressionists platvormil. Lisaks pakub muuseumijuht Musée National Picasso ülevaadet rikkalikust kaasaegse ja modernse kunsti kogumust.